Olenevalt võimalustest, oskustest, kogemustest ning sotsiaalsest sunnist on inimtegevus loominguline ehk teisisõnu:valmistab kunsti. Sama väljund on ka fotograafias. Oskustega fotograaf,kvaliteetse fototehnikaga võib olla eelduseks kunsti tegemisel nagu uus lõuend molbertil, ent sünnib see ennekõike looja peas, tema tundemaailma toel. On palju häid käsitöölisi, ent vähem loojaid. Nii on entsüklopedist võimekas viktoriinides, ent mitte leiutajana või avastuse tegemisel. Suurkujude maalide täpne kopeerija ei loo iseseisvalt tippteost jne. Kõrgetest oskustest enam on olulisem isiku emotsionaalne tajuvõime, tunnetada kunstilise väljenduse erilist sädet ja ülendavaid hetki. Kunstilise foto sünnil pole määravaks tööriist vaid loov isik. Teisisõnu, pilt valmib mitte aparaadi, vaid piltniku tegevusel.
Fotokunst, nagu iga teine kujutava kunsti liik, on ilu loomine. Fotokunstnik on fotograaf, kes optika ja/või pilditöötluse abil edastab oma nägemust. Kes valguse ja värvide kaudu talletab meeleolu ja tundmusi ümbritsevast. Ta toetub fantaasiale, lähtub emotsioonidest, et jäädvustada seinale riputamiseks kaunis pilt. Kunstilises fotos on talletunud mäng autori hingekeeltega, see pole päris pilt loodusest. Ent samas võib vaatajat ka „liiga ilusaga“ häirida.
Banaalne sügispilt, lääge kompositsiooniga meenutab Rosamunde Pilcheri sentimentaalseid armastusfilme. Siin ei saa ilma hobuse ja veekoguta, nagu Rosamunde filmi loodusmaastik romantilise pingita kõrgel merekaldal. Korduval nägemisel muutub tüütuks ja haledaks motiiviks. Ent hinnanguid on erinevaid. Silmarõõm on suuresti ootuste ja lootuste kokteil.
Fotokunst, nagu iga teine kujutava kunsti liik, on ilu loomine. Fotokunstnik on fotograaf, kes optika ja/või pilditöötluse abil edastab oma nägemust. Kes valguse ja värvide kaudu talletab meeleolu ja tundmusi ümbritsevast. Ta toetub fantaasiale, lähtub emotsioonidest, et jäädvustada seinale riputamiseks kaunis pilt. Kunstilises fotos on talletunud mäng autori hingekeeltega, see pole päris pilt loodusest. Ent samas võib vaatajat ka „liiga ilusaga“ häirida.
Banaalne sügispilt, lääge kompositsiooniga meenutab Rosamunde Pilcheri sentimentaalseid armastusfilme. Siin ei saa ilma hobuse ja veekoguta, nagu Rosamunde filmi loodusmaastik romantilise pingita kõrgel merekaldal. Korduval nägemisel muutub tüütuks ja haledaks motiiviks. Ent hinnanguid on erinevaid. Silmarõõm on suuresti ootuste ja lootuste kokteil.
Mida otsime, seda leiame! (Vahelduseks mõned liikuvad pildid hobuste ja pasunatega soojamaa kutsuva idülliga)
Ilu sünnib meie elukogemuste ja eetiliste tõekspidamiste pinnal, mistõttu ei asu see ühtmoodi iga vaataja silmades.
Ilu sünnib meie elukogemuste ja eetiliste tõekspidamiste pinnal, mistõttu ei asu see ühtmoodi iga vaataja silmades.
Tõdeme, kuidas kujutavas kunstis on avardunud fotokunsti osa ja seda just digitaaltehnika kasutusele tulekuga. Mitmed pilditöötluse viisid, digitaaltrükk, kollaažid, fotode monteerimine ja seeriateks seadmine on saanud fotokunstniku vahenditeks, et algselt tajutud objekti oma tunnetusmalli salvestada. Fotokunstis on palju tehnilisi võimalusi oma hingeelu kunstiks vormistamisel, iseasi milline on sotsiaalne kandepind ja õhustik. Fotokunsti uudsus ei peitu asjas mida kujutatakse, vaid mooduses, mismoodi piltnik tõlgendab ja tahab oma arusaama edasi anda , kuidas mõjustada vaatajaid.
Vormistatusel on kunstis esmane koht. Kunstiteose tehnika omapära ja väljendusviisid eristavad seda dokumentaalsest fotograafiast. Kollaaž on päevapiltniku üks instrument. Kui maalikunstnik saab kogetud jagamatult koondada oma lõuendisse, siis fotokunstnik salvestab elamusi piltide liitmise ja/või kujundite seadmisega terviklikuks kompositsiooniks.
Ilmekat nõukogude atribuutikat põldudevahel täiendab juhuslik kohtumine endisaegse põllulaevaga: 20-25 aastane kombain ja samast ajast pärit teeäärsed postamendid.
Et põllul kaugemal oli teisi töömasinaid, ajendas see paljundama vastutulnud kombaini. Fotokunstnik seadis pildile kaks liikuvat kombaini ja ühendas need Valgevenes kohtava sotsialistliku loosungiga: rahu maailmale, rahvale liha ja piima!
Ilmekat nõukogude atribuutikat põldudevahel täiendab juhuslik kohtumine endisaegse põllulaevaga: 20-25 aastane kombain ja samast ajast pärit teeäärsed postamendid.
Et põllul kaugemal oli teisi töömasinaid, ajendas see paljundama vastutulnud kombaini. Fotokunstnik seadis pildile kaks liikuvat kombaini ja ühendas need Valgevenes kohtava sotsialistliku loosungiga: rahu maailmale, rahvale liha ja piima!
Fotokunstnik ei taotle reaalse olu kopeerimist, vaid ennekõike omal moel pildi loomist. Ta lähtub, millisena nähtut kujutas või kujutab mõni viiv tagasi, praegu või peatselt saabuvas ajas; fotoreporter või huviturist ennekõike mida pildistamise hetkel näeb.
Kunst vermitakse avalikkuse survel ja maitsel ning teinekord leiab märkamist alles peale looja surma.
Veel fotokunstist: http://aleksanderkaasik.blogspot.com/
